Me teame, kui kavalad tänapäeva petuskeemid võivad olla. Seetõttu on oluline olla teadlik võimalikest ohtudest ning punastest lippudest, mida ära tunda. Tänu sellele säästad end liigsetest ebameeldivusest ning komplikatsioonidest. Järgnevalt loetleme erinevaid nippe, kuidas hoiduda petuskeemidest.

Millisel kujul petuskeeme tehakse?

Petuskeemid on üldiselt väga osavalt tehtud ning sageli ongi raske tuvastada ohumärke. Aga tasub meeles pidada, et petuskeemi eesmärgiks on panna sind kohe jagama oma isiklikku informatsiooni. Selleks kätte saamiseks kasutatakse erinevaid viise, nagu näiteks:

• Eksitavad ning petturlikud e-mailid ja muud sõnumid, mis näivad olevat pärit tuntud ettevõtetelt.
• Eksitavad hüpikaknad ja reklaamid, mis väidavad, et seadmel on turvaprobleem.
• Petukõned, kus esinetakse mõne ettevõtte või panga esindajana.
• Petureklaamid, mis pakuvad tasuta tooteid ja auhindu.
• Tundmatud kalendrikutsed ja tellimused.

Kuidas e-mailide ja sõnumite petuskeeme ära tunda?

E-mailile võib tulla kiri, mis tundub seaduslikust ja reaalselt ettevõtetelt. Petturid püüavad kopeerida seaduslike ettevõtete e-kirju ja tekstisõnumeid, et meelitada teid välja andma neile oma isiklikke andmeid ja paroole. Need märgid võivad aidata taolisi petuskeeme tuvastada:

• Saatja e-posti aadress või telefoninumber ei samastu ettevõtte nimega, millelt see väidetavalt pärineb. Näiteks saades SEB Pangast kiri aadressilt seb@gmail.com on kindlasti tegemist petturiga – tundliku infot omavad ettevõtted ei kasuta kunagi gmaili, hotmaili või muud vahendajat oma info edastamiseks, vaid ainult enda domeeniga e-postilt, näiteks SEB Panga ametlik e-mail on info@seb.ee. Sama reegel kehtib üldiselt ka kõikide muude ettevõtete puhul.
• Sõnumis olev link näib olevat õige, kuid URL ei ühti ettevõtte koduleheküljega. Kontrolli ettevõtte ametlikku kodulehte ja võrdle linke.
• Sõnum erineb oluliselt teistest samalt ettevõttelt saadud sõnumitest. Tegemist on kopeeringuga.
• Sõnum nõuab isiklikku teavet, näiteks krediitkaardi numbrit või konto parooli. Ükski pank, riigiasutus ega muu tundlikuga infoga tegelev ettevõte ei nõua paroole telefoni ega kirja teel.
• Sõnum on soovimatu ja sisaldab kahtlast manust. Ära ava tundmatuid linke ega manuseid. Kui kahtled, siis alati küsi kellegi teadlikuma inimese käest abi.

Mida teha, kui saad kummalise telefonikõne?

Petturid kasutavad võltsitud helistaja ID-d või tundmatut numbrit, et esineda suuremate ning tuntud ettevõtete telefoninumbritega. Järgmiseks väidetakse, et kontol või seadmes toimub kahtlane tegevus ning tegevuste peatamiseks on vaja parooli. See on viis, kuidas kogutakse isiklikke andmeid ja ka raha. Kui saad kummalise ning tundmatu telefonikõne osaliseks, siis parim lahendus on kõne koheselt katkestada. Soovitatav on ka teavitada vastava ettevõte esindajat, et nende nime kasutatakse petuskeemis.

Kuidas end taoliste olukordade eest kaitsta?

Selliste kõnede ning e-mailide saamine on kindlasti ebameeldiv, kuid täielikult vältida ei ole seda võimalik. Seetõttu tulevad kasuks teadmised, kuidas end sellises olukorras kaitsta. Siin on mõned asjad, mida teha, et vältida petuskeeme, mis on suunatud sinu kontole ja seadmetele:

• Ära jaga oma panga infot ja krediitkaardi numbreid tundmatutele. Veendu täielikult, et vestluskaaslane on kindlasti see, kes ta väidab end olevat.
• Kaitske oma kontosid. Selle jaoks on hea kasutada kaheastmelist autentimisviisi sisselogimisel. Riigi Infosüsteemi Ameti lehelt leiab erinevate keskkondade juhised selle seadistamiseks. Tutvu juhisega siin. 
• Lae tarkvara oma seadmesse alla ainult usaldusväärsetest allikatest – kõige õigem on seda teha teenusepakkuja enda lehelt.
• Kindlasti ei tasu avada tundmatuid linke, ega salvestada kahtlaste või soovimatute sõnumite ja e-mailide manuseid.

Kui tahaksid asjad koos juhendaja läbi praktiseerida, siis Nordic valikust leiab erinevaid koolitusi, mis aitavad internetist turvalisust õppida.

Turvaline arvutikasutus ja internetiohtude eest kaitsmine. Selle koolituse peamine eesmärk on näidata, kuidas seatakse üles petuskeemid ja kuidas tavaline inimene saab end nende eest kaitsta. Koolitusel tuuakse palju praktilisi ja päriselulisi näiteid, mis aitavad edaspidi ennast kaitsta internetis valitsevate ohtude eest.
Arvutikasutaja ABC – esimesed sammud arvutis. Sellel kursusel õpid arvutit kasutama täiesti algusest ning läbid ka eraldi teemana arvuti kasutamist puudutavad ohutusreeglid. Õpi arvutit ja erinevaid programme kasutama turvaliselt ja teadlikult.
Digiallkirjastamine, ID-kaardi ja Mobiili ID kasutamine igapäevaelus. See koolitus keskendub sellele, kuidas ennast tuvastada erinevates digitaalsetes keskkondades, et teha igapäevaseid toiminguid näiteks pangas, digiloos või muudes isikutuvastust nõudvates keskkondades. Eraldi peatükk keskendub sellele, kuidas teha neid toiminguid turvaliselt, ilma oma tundlikke isikuandmeid kogemata jagamast.